Mõtted

An American Crime

2010-11-14T11:55:00.000-08:00

Vaatasin paar päeva tagasi filmi nimega "An American Crime". Otsustasin seda vaadata ainult seetõttu, et seal mängis üks väga hea näitleja (Ellen Page) ning filmist ega selle sisust ma suurt midagi ei teadnud (ainult nii palju, kui trailer näitas). Film oli tohutult hea, aga väga häiriva sisuga, nii et nõrganärvilistele seda ei soovita, kõigile teistele aga küll!

Film põhineb ühel kohtujuhtumil ning räägib 16-aastasest tüdrukust Sylvia Likens'ist, kelle vanemad jätsid tema ja ta 15-aastase õe Jeannie 1965. aasta sügisel ühe vaese seitsme lapse ema Gertrude Banizewski juurde paariks kuuks töö tõttu hoiule. Enne kui nad aga tagasi jõudsid, leidis politsei samast majast Sylvia surnuna, ta oli alatoidetud, keha täis sinikaid ja konide ning tikkudega tekitatud põletushaavu jnejne.. Lühidalt, teda oli igal võimalikul moel piinatud, kuni ta suri. Täpsemalt võib lugeda sündmuste, inimeste ja kohtuistungi kohta (samuti, mis neist inimestest hiljem sai) näiteks siit: http://www.trutv.com/library/crime/notorious_murders/young/likens/1.html

See film ja kogu see lugu on mul viimastel päevadel pidevalt meeles mõlkunud, ükski teine ei päriselt juhtunud ega väljamõeldud lugu ei ole mind vist niimoodi raputanud. Kõige kummalisem ja kõige hirmsam selle loo juures on see, et see pole mitte lugu, kus üks psühhopaat piinas tüdrukut kuni ta suri, vaid selle naise lapsed, naabrilapsed, nende sõbrad, inimesed, kes seda maja külastasid, mitte lihtsalt ei vaikinud sellest, mida nad nägid, vaid võtsid tüdruku piinamisest osa kui igapäevasest meelelahutusest.. ja neid inimesi oli ikka päris palju.

Kui närvid lubavad, vaadake seda filmi, lugege selle loo kohta ja mõelge, kui õelad, südametud ja hoolimatud võivad olla inimesed.

Soovin kõigile palju armastust!

Muutused

2010-09-22T12:30:00.000-07:00

Pole juba päris kaua kirjutanud, niisiis oleks viimane aeg..

Kes veel ei tea, siis elan nüüdsest suurema osa ajast Tartus, sest läksin Tartu Ülikooli õppima matemaatilist statistikat (nagu ka plaanis oli). Koolis läheb normaalselt vist, ühe aine (elementaarmatemaatika, 6 EAP) sain juba arvestatud ka! :) Veel on mul sellised ained see semester nagu programmeerimine (siiani mu lemmik!), algebra ja geomeetria (praktikumid on ägedad, teooria on surm!), hulgateooria (suuremas osas teooria- hullem kui surm!), matemaatiline analüüs (talutav), sissejuhatus statistika erialasse (meenutab klassijuhatajatundi natuke).

Lisaks koolile üritan tegeleda ikka autokooliga. Sain autokooli teooria- ja platsieksami tehtud, aga sõidueksami kukkusin läbi. Nüüd pean alustama nendega algusest, sest kõik kolm tuleb teha 30 päeva jooksul ja minu 30 päeva saab kohe täis..

Lisaks eelnevatele on veel suur uudis see, et olen kihlatud! :) Seda oli küll juba mõnda aega oodata, aga esialgu tundus ikkagi kuidagi väga uskumatu, et ongi nii.. ja peab ütlema, et ma olen selle üle ikka väga õnnelik! Ilmselt peangi olema :) Pulmad on plaanis teha aga ikka suvel, nii et õnneks on korraldamisega natuke aega veel.

Tallinnas käin ka ilmselgelt väga tihti ja loomulikult 99,(9) % ikka selleks, et näha Martinit. Ja vahelduseks on hea tunne olla Tallinnas (ja Siilis või Martini juures), kuidagi palju kodusem tunne on. Eks see Tartu ja korteriga harjumine võtab veel aega.. Pealegi, siin on külm.

Praegu avastasin just ühe huvitava asjaolu. Nimelt ma alati ootan midagi, kas mingid üritust, mingit aega (vaheaeg, kevad, suvi, jõulud, ..), vms. Aga praegu ma ei oota mitte midagi, vaid lihtsalt olen ja elan. Vahelduseks päris huvitav. Peab muidugi mainima, et natuke ikkagi ootan reedet, aga ega homse päeva vastu ka suurt midagi ei ole. Mis tuletabki meelde, et ma pean oma hulgateooria ja algebra praktikumide ülesanded lahendama ära..

Kirjutan millalgi varsti ilmselt jälle! Ja muidugi võite alati ühendust võtta ;)

Olge tublid :)

2010-06-15T11:18:00.001-07:00

Inka - 84, Geo - 87, Keemia - 92, Kirjand - 97, Mata - 98.. Jumal on täiega vägev!!!!!

Lõin oma tulemused sisse lävendikalkulaatorisse ja tulid sellised valikud (Tartus):

Usuteadus
Eesti ja soome-ugri keeleteadus
Filosoofia
Kirjandus ja kultuuriteadused
Saksa keel ja kirjandus
Semiootika ja kultuuriteooria
Füsioteraapia
Arvutitehnika
Bioloogia
Füüsika
Geenitehnoloogia
Geograafia
Geoloogia
Keemia
Keskkonnatehnoloogia
Materjaliteadus
Ökoloogia ning elustiku kaitse
Majandusteadus
Informaatika
Infotehnoloogia
Matemaatika
Matemaatiline statistika
Eripedagoogika
Haridusteadus (humanitaarained)
Haridusteadus (loodusteaduslikud ained)
Haridusteadus (reaalained)

Ilmselt jääb ikka matemaatiline statistika.. natuke naljakas on see saksa keel seal (ma ei räägi sõnakestki saksa keelt ju :D). Ilmselt peab tasakaaluks matale mingi põneva kõrvaleriala võtma.

Aga muidu, elu on ilus ja kõik on tore. Kui veel lõpukleidi ka leiaks enne lõpuaktust..

Igatsen oma armsat vanemat venda! :)

Hommikused päikesekiired

2010-02-15T13:10:00.000-08:00

Kirjutasin viimati blogi väga-väga ammu.. Ei ole olnud viitsimist ega ka erilist tahtmist midagi jagada.

Praegu tundub, et kõik on üsnagi hästi. Hakkan ka oma "sotsiaalset tuju" vist tagasi saama, tähendab, et ma viitsin inimestega suhelda. Kahju on sellest, et vahel pärast pikemat perioodi "asotsiaalset tuju" avastan ma, et inimesi, kes minuga suhtlevad, on päris väheks jäänud. Samas, see ehk eristabki tuttavaid ja niisama toredaid inimesi headest sõpradest..

Kool loomulikult sakib, seda pole vist enam mõtet mainidagi. Lohutus on mingis mõttes see, et kaua enam jäänud ei ole. Samas see natuke hirmutab mind, sest kuigi ma tahan minna ülikooli, ei taha ma väga isekatel (ja natuke ka vähem isekatel) põhjustel Tallinnast ära minna. Asjad muutuvad ning mulle ei meeldi, kui muutuvad need asjad, mis praegu väga hästi on.

Ma tunnen, et kevad hiilib lähemale, kuigi välja vaadates seda veel öelda ei saaks. Ma tunnen, nagu ma ise ärkaksin taliuinakust ja tärkaksin elule. Talv oleks nagu pikk ja igav unenägu, kus kõik on nii ähmane ja segane, arusaamatu ja üsnagi mõttetu. Kevadega muutub kõik selgeks, eredaks ja ilusaks. Kõik hakkab muutuma ja igav argielu muutub huvitavaks.. Ja järsku on elus nii palju enamat kui kool, kodused ülesanded, Facebook ja kodus logeletud päevad. Ei jõua ära oodata!

Loodan, et te ei ole kaotanud lootust minu blogi suhtes. Olge tublid ja tundke elust rõõmu!

Life sucks, and then you die.

2009-10-26T06:00:00.000-07:00

Jou

2009-09-23T12:15:00.000-07:00

Hakkasin praegu mõtlema inimestest, kes on väga kinni teiste arvamuses. Ma olen pannud tähele mõne lähedase ja mõne vähem lähedase inimese juures, kui väga nad kardavad vahel, et kellelegi jääb neist halb mulje, et keegi peab neid imelikuks, nõrgaks, igavaks jne. See muidugi ei tähenda, et ma ise üldse teiste arvamusest ei sõltuks (enamikku meist huvitab teiste arvamus), aga seda teatud kohtade pealt ja mingi piirini ning see ei mõjuta mu elu kuigi suurel määral. Igal juhul, ma avastasin, et mul on nendest inimestest lihtsalt niii kahju, sest tegelikult nad ei saa elu nautida ja nad ei saa kunagi teada, mida elul neile pakkuda on, sest nad hoiavad mingit osa endast tagasi kogu aeg.. Ja seda ainult selle pärast, et teised võivad sellele viltu vaadata. Kammoon, kas sa tõesti soovid hoida kõiki oma tundeid ja mõtteid, oma kurbust ja rõõme enda sees ja eelistad välja näha täiesti tuima ja tundetu inimesena, selleks, et keegi ei hakkaks arvama, et sa oled nõrk või hädine või mõttetu või et sa ei ole lihtsalt piisavalt mees (poiste puhul).. või kui sa tõesti soovid jätta tegemata midagi või suhtlemata mõne meeldiva inimesega selle pärast, et mida mõni inimene selle peale ütleb.. Siis mul on siiralt kahju, sest tõsiselt, see ei ole seda väärt. Ma ei suudaks ennast tunda vaba inimesena, kui ma nii palju sõltuks teiste arvamusest.. Ja kusjuures, tavaliselt ei ole asi üldsuse arvamuses, vaid mõne kindla inimese arvamuses, kellelt on juba ette oodata halvakspanu. Näiteks kui sa tead, et su sõber naeraks ja vaataks sind imelikult, kui sa hakkaksid talle kurtma oma muresid ja asju, mis on südamel ning tema on harjunud sinuga koos ainult lolli nalja viskama ja õlut jooma. Või sa tead, et su sõbrannad oleksid väga hämmingus ja arvaksid, et sa oled ka "üheks neist imelikest" muutunud, kui sa neile üks hetk teataks, et sa lähed kirikusse.. Ma saan sellest kõigest tegelikult väga hästi aru ja ma tean, et on väga raske lihtsalt silmad-kõrvad kinni katta selle koha pealt ja edasi minna.. aga see on seda väärt, täiega on!

Kõige kurvem on muidugi see, kui mõni inimene ise ei saa aru, kui kammitsetud ta on ja kui väga see teda mõjutab..

Muidu, kui nüüd minu argipäevase elu juurde tulla, siis mul läheb hästi. Koolis on päris head hinded :) aga muidugi ma hilinen palju... Tunnen perest puudust, lähen võib-olla järgmine nädalvahetus Soome külla neile. Siiski on mul ümber palju väga kalleid inimesi ja sõpru! Ja üldse, kõik on hästi, vist.. =)

Palju õnnistusi!

PS. Ma tahaks tervitada Õde, Janetit, Johannat, Iirist ja Maid (sest te olete ägedad :D)!

Häda ja viletsus

2009-08-09T02:41:00.000-07:00

Ausalt öeldes olen hetkel kuidagi masendunud. Ma olen väsinud.. Ma tahaksin istuda paar päeva lihtsalt kodus, veeta aega iseendaga, puhata ja lebotada ja teha asju, mis mulle meeldivad. Ringitõmblemine on tõsiselt väsitav, kui ei saa vahepeal "akusid laadida". . Ma tunnen, kuidas stress kasvab ja lausa füüsiliselt, sest mul on mõni selline haigus, mis lööb just alati stressiga välja (see on kõige suurem immuunsus-süsteemi nõrgestaja siiski ju). Kõige lõbusam on see, et ma olen kõik kohad läbi otsinud, et leida rohtu, aga seda ei ole.. niisiis pean ma minema arsti juurde retsepti küsima ja seda saan ma alles mitme päeva pärast teha, aga ma lihtsalt ei jaksa seda kannatada. Mida rohkem hädasid, seda rohkem olen ma masenduses, ja mida rohkem masendunud ma olen, seda hullemaks need hädad lähevad - täielik nõiaring.

Täna lähen ma Soome jälle, ilmselt tulen tagasi teisipäeva õhtul. Eriti vaimustuses ma sellest ei ole, tahaksin pigem üksi kodus olla praegu, kuigi perega aega veeta on ka tore. Peangi hakkama kotti pakkima nüüd.
Loodan, et järgmine postitus on positiivsem..

Õnnistusi kõigile!

Emotsioonid

2009-07-07T12:18:00.000-07:00

Olen avastanud viimastel päevadel, et minu sees on kummaliselt palju viha ja kibestumust ning igasugu muid üsnagi negatiivseid emotsioone. Ma ei tea, kust need tulevad ja miks, aga teatud hetkedel löövad need täiega välja. See on päris üllatav minu jaoks ja tekib tunne, et ma ei suuda ennast vaos hoida lihtsalt. Kõige hämmastavam ongi see, et mõned olukorrad, mis võiks mind vihastada või kurvaks teha, jätavad mind üpriski külmaks, aga kõik need halvad emotsioonid löövad välja just kindlates olukordades, millel on üks kindel tunnus alati, üks siduv osa.. ja need olukorrad tegelikult, kui mõelda, ei ole üldse nii hullud, et peaks selliseid emotsioone esile kutsuma. Väike asi, näiteks pealtnäha suhtelsielt tähtsusetu lause, tekitab tunde, et lihtsalt nutaks ühe korraliku peatäie või lähen nii viha täis, et kardan, et ei suuda enda tegusid enam kontrollida. Ja mul on selline kohutav tahtmine teada, miks need tunded just selle siduva osaga seoses välja löövad, sest mingi psühholoogiline põhjus peab sel olema. Eks mul mõned mõtted on endalgi, aga ma loodan, et kui põhjusest aru saan, suudan ehk seda kuidagi paremini kontrollida, sest minu jaoks on väga hirmutav olla vallutatud mingi tunde poolt nii, et ma ennast enam ise vaos hoida ei suuda. See on minu jaoks midagi uut..

Kardan

2009-06-17T05:13:00.000-07:00

Keemia sain 92.. Pole ka paha, kuigi tean, et oleksin võinud mõlemad eksamid paremini teha, kui oleksin päriselt õppinud (õppisin mõlemaks eelneval õhtul natukene).

Täna on mul esimene sõidutund linnas, pean keerama kohe Tammsaare teele, kell 17. Täiega kardan ja pabistan, käisin viimati sõidutunnis kaks kuud tagasi, see oli platsil, ja ma ei oska üldse sõita ja olen niiiii närvis. :S Jube. Aga eks näis, kuidas läheb..

Õnnistusi!!

Heihei

2009-06-15T14:58:00.001-07:00

Mina siin.. jälle.. mis on ka üsna loogiline kui nüüd mõelda sellele, et see on minu blogi. :D

Sain teada oma geograafia eksami tulemuse, mis oli 87. Ei kurda väga, kuigi oleks ju võinud paremini.. Nüüd ootan keemiat ja eks näis, kas julgen seda tulemust ka kellelegi ütelda või mitte :P.

Muidu läheb elu nagu ikka. Mõtlen ja otsustan midagi, mõtlen natuke veel ja taganen otsusest ning siis uuesti ja uuesti sama jama ikka ja jälle otsast peale. Põhiline, millega ma tegelen.. Ja sellest olenevalt on tuju kas laes või nullis, tundub kohati, et vahepealne variant puudub. Ja tegelikult ei tahagi sellest täpsemalt rääkida. Nagu üks väga tark sõber (kellel on alati head mõtted ja teeb mulle päris paljud asjad selgeks) ütles, elu on täpselt nii raske kui raskeks me ise ta teeme. Ja ma nõustun, vähemalt enamjaolt (on ka erandeid..). Mina olen teinud oma elu küllaltki raskeks ja pean nüüd selle tagajärgedega tegelema. Aga siiski mingi väike optimistlik osa minus ütleb, et ühel hetkel on kõik korras, sest teisiti ei ole lihtsalt võimalik!!

Rahapuudus on kohutavalt tüütu.. eriti kui tahaks niiiii väga igasugu asju teha ja igalpool käia ja kui on palju vaba aega!!

Võiks teha midagi!!

Vennake

2009-06-06T07:06:00.000-07:00

Kuna Dan kirjutab kogu perest postitused, aga endast ei kirjuta, siis teen ma seda ise :D

Dan on minu vanem vend, kes veel ei tea. Sündinud on ta 18.novemril 1989 ehk siis praegu on ta 19-aastane ning minust on ta poolteist aastat vanem (üks päev vähem :D). Kooli läks ta otse teise klassi, sest ta on nii andekas, ja loomulikult Tallinna Prantsuse Lütseumi. Tegelikult pani ema ta algselt sinna, kuna ta oli natuke äpu ja ema kartis, et ta tallutakse mõnes tavakoolis jalge alla.. aga nüüd on ta muutunud väga-väga julgeks ja seltsivaks.

Danil oli kooliajal kaks põhilist hobi: klaver ja jalgpall. Klaveri jättis ta pooleli, kui puberteet peale tuli :D ja Jalgpallis oli ta väga hea ja lootustandev mängija, aga kahjuks pidi ka selle hobi jätma, terviseprobleemide tõttu.. Hiljem hakkas mängima kitarri (mina hakkasin enne! :P), on kirjutanud ka mitu laulu ja on üldse andekas.
Eelmisel kevadel lõpetas ta kooli.. Kirjandi sai ta 94 punkti, tehke üle! Praegu õpib ta Tartu Ülikoolis sotsiaalteadust. Tegeleb veel Kalju Juunioritega ehk NÄNidega, teeb bändi (kus ta vist kohati nii laulab, kui ka mängib kitarri ja vajadusel ka klaverit) ning on muidu tubli ja aktiivne, sportlik ka. Tantsib ka hästi peotantse! :)

Dan on väga tore ja sõbralik. Ta on just see inimene, kelle kaela on hea veeretada igasuguste ürituste jms organiseerimise. Et teistele viimasel hetkel transporti leida, võib Dan helistada läbi pool oma telefoniraamatust ja see ei ole mitte üldse lühike.. Dan hoiab oma pere ja sõpru väga. Ta on alati olemas ja toeks ning valmis alati oma lähedaste eest välja astuma. Minu jaoks on Dan väga hea sõber ja ilmselt inimene, kes mind kõige paremini tunneb.. Samas on ta üsnagi äkilise iseloomuga ja vihale ajada teda ei tasu. Tal on oma põhimõtted ja vaated ning ta kaitseb neid väga ägedalt, kui vaja ning see on tegelikult hea, sest see näitab, et teda on raske mõjutada.

Dan on ka üsna edev. Talle meedib tähelepanu ja vahel veedab ta peegli ees isegi rohkem aega kui mina. Dan ei söö eriti krõpse ega käi kinos, teeb mingeid ajarekordeid selles osas. :P Danil on väga lahe huumor muidugi ka. Ta on üldse üks väga kihvt inimene ja ma ei oskaks endale paremat venda tahta. Ta on täpselt selline vanem vend nagu vaja. Vahel kohati isa eest, nagu vanemad vennad kipuvad ikka olema.. :D Aga tänu sellele saab temast ilmselt kunagi väga hea isa (ta oskab oma sõna maksma panna ja armastab väga lapsi!). Ma ei jaksa enam kirjutada, kuigi ilmselt oleks Dani kohta veel palju öelda. Aga eks enamik teavad teda isegi piisavalt hästi juba :)

Aitäh Dan, oled parim vend!! :)

Tükid

2009-06-05T06:18:00.000-07:00

Nonii. Kooliaasta on ametlikult lõppenud. Kolmapäeval sain tunnistuse, mis on kõigi aegade kõige hullem. Viimane veerand läks ikka täiesti metsa ja rikkusin päris palju oma lõputunnistuse hindeid ära.. Ainuke hea asi oli TÜ Teaduskooli Mata kursuse tunnistus, sain B (väga hea) ja 2 ainepunkti. Sellega olen rahul. Homme on mul keemia eksam, varsti hakkan õppima ka..

Viimased päevad on möödunud mõnes mõttes mingis udus. Ausalt öeldes ma kohati isegi ei mäleta, mida ma sel nädalal teinud olen. Mingid teatud asjad, nagu eksamid ja aktus, on meeles, muu on hägune.. aga olen ka olnud päris väsinud ja uimane terve see nädal, eks see mõjutab vist. Pealegi, pea on jälle mõtteid täis.. elan kohati rohkem oma peas kui muus maailmas ja ega siis ei jõuagi kõike tähele panna, mis ümber toimub, ja meelde jätta.

Paratamatult koosneb iga suur asi paljudest väikestest pisiasjadest ja kui piisavalt palju pisiasju on mööda, ei saa ka suur asi kokkuvõttes korras olla. Olen hakanud neid pisiasju nägema ja nende üle mõtlema. Kummaline lugu nendega. Muidu ei pane neid tähelegi, arvad, et need on tähtsusetud ja loomulikud, kuid siis, kui asjad muutuvad, näed, kui olulised need pisiasjad on ja kui palju nad kokkuvõttes määravad. Kui õige pusle koos on, siis ei märkagi, kui olulised need tükid olid, aga kui mõni tükk vale on ja pusle kokku ei sobi, saad kohe aru, kui tähtis on iga väike tükike.

Juudi vanasõna: Enne, kui sa kuhugi sisse lähed, mõtle, kuidas sa sealt välja saad.

Suvi

2009-05-31T01:20:00.000-07:00

Jap, põhimõtteliselt on suvi. Kaks eksamit veel, konsultatsioonid ja kalverikontsert ees järgmisel nädalal (ei oota üldse) ja siis tööle. Aga muidu on tore, sest on suvi! :D

Reede õhtul läksin pärast Lootuse Festivali Keilasse Kätliniga, klassiõe juurde. Plaanis oli vaadata filmi (Videvik) ja ohtralt süüa (olin ise ka küpsetanud kaasa soolaseid korvikesi :P). Meie Kätliniga olime nii väsinud, et läksime poole filmi pealt magama ja saime üle pika aja peagu välja magatud. Hommik ja päev olid siiski kõige paremad, ei ole lihtsalt sõnu!! Hommikul vaatasin Harry Potteri esimest osa :P ja siis läksin õue. Kätlinil olid juba päris korralikud randid, ma ei saa aru kui kiiresti võib üks inimene päevituda :D Mina olin muidugi lumivalguke, nagu alati. Aga nii hea oli päevitada koos klassiõdedega, rääkida juttu, mängida Eesti mälumängu ja Geograafiateemalist sõnamängu, joosta vahepeal külma vee alt läbi jne. Liiga ilus päev lihtsalt!! :) Õhtu oli muidugi ka tore eile.

Nüüd lähen randa, pean kiiresti tegema. :) Aga palju õnnistusi kõigile! Olge tublid!!! :D

Mhmhh

2009-05-25T12:16:00.000-07:00

Pühapäev oli väga tore päev minu jaoks. Aitäh! :)

Praegu on tegelikult suhteliselt hea olla. Enne, päeval, oli tunne, et olen lihtsalt täiesti tuim ja tundetu, kõigest oleks nagu ükskõik. Vihkan seda tunnet, sest siis tundub, nagu elul poleks mõtet, sest niisama vegeteerida ja mitte midagi tunda ja mitte millesti huvituda on ju täiesti mõttetu. Aga ilmselt paar tundi und mõjus vähemalt sellele hästi (kuigi ma ei tunne ennast eriti puhanuna) ja nüüd olen taaskord väheke elusam. :)

Koolist ma muidugi parem ei räägi. Ma olen lootusetu juhtum lihtsalt!

Igal juhul, hetkel on mul hea tuju. :) Päike paistab.. (hoolimata sellest, et nüüd on juba kell kaks öösel..) :D Aga ei jaksa kirjutada rohkem praegu. Ilmselt oleks hea mõte magama minna. :)

Õnnistusi!

Nooojah

2009-05-14T12:08:00.000-07:00

Pole juba mõnda aega midagi kirjutanud.. ja ausalt öeldes on tunne, et ega praegugi ei ole midagi öelda. See ei tähenda, et mul ei oleks igasugu huvitavaid ja keerulisi mõtteid või et mu elus ei oleks vahapeal midagi (huvitavat) toimunud. Mul lihtsalt ei ole vist midagi sellist olnud, mida ma tahaksin või julgeksin kõigiga jagada.
Tundub kohati viimasel ajal, et ma mõtlen liiga palju. Samas, kuidas ma saaksin ilma? Tundub, et mida rohkem ma mõtlen ja pingutan, mida rohkem ma üritan saada aru endast ja kogu oma elust ning sellest, mis on õige, seda enam segaduses ma olen ja seda väiksem tundub lootus, et ma tõesti ühel hetkel saan aru, mida ma tegema pean. Niisiis tean ma, et peaksin rohkem palvetama ja usaldama Jumalat, sest ega ma ei saagi ju vist ise midagi teha. Elu tundub mõnel hetkel nii lihtne ja selge, mõnel teisel jällegi kohutavalt keeruline..

AGA, tegelikult ma ei taha ainult halada. :) Elu on tegelikult ilus, kuigi praegu on see kohati väga keeruline minu jaoks (lisaks muule on kooliga ka suhteliselt pahasti). Aga kõik läheb millalgi mööda ja siis on jälle hästi.. Ma loodan vähemalt. :D Nii et üritan olla ikkagi rõõmus ja optimistlik, kuigi alati ei tule välja.

Õnnistusi! :)
Ja olge rõõmsad!!

Otsused

2009-04-29T09:13:00.000-07:00

Viimasel ajal on mu elu huvitav ja täis muutusi. Olen ise viimase kuu jooksul nii palju muutunud, et olen kohati nagu teine inimene ja olen võtnud vastu otsuseid, mis on muutnud minu elu ja tulevikku täiesti teistsuguseks. Enamik sellest on positiivne ja väga vajalik, aga on ka negatiivset.
Minu jaoks on valikud ja otsused alati väga rasked olnud, ma kardan kohutavalt, et võin eksida ja midagi väga ära rikkuda, näiteks kogu oma elu.. Praegu on tunne, et ükskõik mida ma ka ei otsustaks, keegi saab alati haiget. See tekitab jällegi tunde, et mingit lootust ei ole. Tundub, et mul on valida selle vahel, kellele ma haiget teen ja see valik ei meeldi mulle üldse. Kohati tahaks lihtsalt põgeneda selle valiku eest, aga ega ka see ei oleks lahendus. Õnneks paistab mu suurte murepilvede vahelt ka päikest ja annab lootust, et ühel päeval on kõik korras.
Praegu ma tahaksin lihtsalt olla rahulikult ilma, et peaksin seletama oma otsuste põhjuseid ja tagamaid ning mõtlema sellele, mida inimesed nendest arvavad. Tahaksin, et ei peaks enam mõtlema ja üritama kõigest minu sees toimuvast aru saada, veel enam siis seletama teistele seda, mida ma isegi veel päris hästi ei mõista. Tahaksin, et elu oleks lihtsam ja et ei peaks kõigega ja kõigiga arvestama, kui ma midagi teen või otsustan. Tahaksin lihtsalt olla õnnelik..

Luuletustest

2009-04-23T01:57:00.000-07:00

Vaatasin täna, et mul on üleval 17 luuletust, millest 6 on kirjutatud selle kuu (aprilli) jooksul, enamik ülejäänud juba päris ammu (mõned kuni viis aastat tagasi). Tundub, et aprill on luulekuu :D. Tegelikult on muidugi nii, et kui on midagi, mis inspireerib või tekitab palju mõtteid, siis tulevad luuletused ka.. Ja kevad on nii ilus aeg, et kuidas saabki ilma. Praegu on pea igasugu asju täis ja lihtsalt kutsub kirjutama! Tegelikult on mul muidugi sahtlis üks map, kus on päris palju luuletusi veel, aga need on enamasti kas liiga jamad või liiga isiklikud või lihtsalt hetkel liiga teemasse, et tahaks neid kellelegi näidata.
Täna mõtlesin, et ühel päeval, kui mul luuletusi juba päris palju on, võiks kokku panna väikese raamatu :). Kas või lihtsalt iseenda jaoks, oleks hea ja ilus vaadata kunagi.

Ma ei tea, kui paljud on viitsinud neid juba lugeda, aga juhul kui te seda teete, siis mul oleks hästi hea meel, kui te kirjutaksite, milline luuletus teile kõige rohkem meeldib ja/või mis mõtted tekkisid neid lugedes või mida iganes muud, mis nendega seoses pähe tuleb(lihtsalt võib kommenteerida sealsamas või siin, nii on kõige mugavam), sest hea oleks teada, mida teised arvavad ja kuidas nemad näevad. :)

"Minu Luuletused": http://fannydhelia.blogspot.com/
(See on olemas ka paremal üleval nurgas pealkirja "My Blog List" all!)

Palju Jumala õnnistusi!!

Tuul

2009-04-20T15:07:00.000-07:00

Täna on tuju kõikunud ühest äärmusest teise. Mingil hetkel tundsin ennast nii üksi ja masendunult, ei jaksanud lihtsalt enam olla rõõmus ja kõik need asajd, mida ma olin alla surunud ja vältida üritanud, tõusid pinnale ja matsid mu enda alla.. Sel hetkel tekkis selline lootusetu tunne, nagu ei oskaks mitte midagi teha. Õnneks ma sain sellest üle, tegelikult päris ruttu. Huvitaval kombel otsustas just siis mitu inimest hakata minuga msnis rääkima ja suhtlemine teeb imet, eriti nii toredate inimestega. :) Joonatan oskab tõsiselt hästi naerma ajada ja tuju parandada, Dan on nii toetav ja hea vanem vend, Kätlinile oli tore muljetada ja rääkida südameasjadest :D, onu Lauri ja Johanna muretsesid ka, et kuidas mul läheb.. aga eriti lahe oli see, et Janet lubas mulle päeval külla tulla, et ma igavusest lolliks ei läheks!! :) Nii et praeguseks on mul nii hea tuju, et naeratus ei tahagi kustuda :D Tore, kui on sellised inimesed, kes ei lase masendusse langeda :) ja elu ongi jälle ilus. Aitäh!!

Tagasi!

2009-04-16T13:12:00.001-07:00

Käisin täna Kalju noortekooris, üle väga pika aja.. Jalutasin läbi vanalinna, sest ma ei suutnud enam kodus püsida ja kuna aega oli üle, jalutasin ka natuke Kalamajas edasi-tagasi. :) Igal juhul oli koori ajal päris hea olla võrreldes sellega, kuidas ma siin kodus ennast tundnud olen. Ja nii tore oli kõiki näha!! Ja värske õhk teeb imet: kui ma koju jõudsin, sõin ma lausa neli võileiba ära (viimastel päevadel on mul väga kesine menüü olnud, kuna ei suuda üldse süüa). Praegu olen küll väsinud, aga tunne on hea.

Nii tore on olla tagasi..

Jälg puhtal lehel?

2009-04-14T13:04:00.000-07:00

Mõtlesin just viimastel päevadel sellele, kuidas öeldakse, et kui sa oled midagi valesti teinud, siis sa võid Jumalalt andestust paluda ja alustada uuelt puhtalt lehelt nii, et sa enam ei tee seda, mida sa varem tegid.. Varem on see nii loomulik tundunud, et alati saab uuelt lehelt alustada, aga siis hakkasin mõtlema, et kas ikka saab. Mõni asi on ju selline, et sa teed selle ära ja sa ei saa seda tagasi võtta ega muuta ja hiljem mõtled, et kui ma juba olen seda koguaeg nii teinud, siis kas ongi enam mingit vahet.. ei ole motivatsiooni ennast muuta.
Mina võtsin oma otsuse vastu ja muutsin ennast, aga nüüd hakkasin mõtlema, et kas ma tegelikult saan päris puhtalt lehelt uuesti alustada või on seal jälg sellest, mida ma olen teinud ja kas see jälg jääbki alatiseks mind piinama, see teadmine, et tegelikult tegin ma valesti. Sellepärast on mul väga hea meel, et see täna kodugrupis teemaks tuli ja jõuti järeldusele, et Jumal annab andeks, aga peab ka ise endale andestama, muidu ei ole kasu. Aga mis siis, kui ma ei andestagi endale? Ja kuidas ma peaksin endale andestama? Üks asi on võtta see jõud kokku ja teha otsus, et nüüd aitab, aga hoopis teine asi on endale andeks anda, et ma üldse valesti tegin, nähes, et see on tegelikult kogu mu elu mõjutanud. Kuidas on üldse võimalik endale andestada, mitte olla enda peale pahane, kui ma olen teinud midagi, mida ma ei saa kunagi parandada? Võib-olla kulub selleks lihtsalt väga kaua aega?
Vähemalt on mul väga hea meel, et ma olen viimasel ajal niiiii palju muutunud, et ma olen saanud tagasi oma usu, et ma olen saanud tagasi oma väärtushinnangud ja oma põhimõtted, et ma olen saanud tagasi oma elu ja nii palju toredaid inimesi enda ümber. Elu liigub igal juhul ainult paremuse suunas praegu ja ma olen Jumalale nii tänulik selle eest!

Kallid olete!!! :)

Lapsepõlv..

2009-04-14T03:24:00.000-07:00

Leidsin Dani laua pealt natuke aega tagasi ühe kaardi, peale on kirjutatud "Kauneid kevadpühi!" Mulle lihtsalt nii vöga meeldis see kaart, et vaatasin seda tükk aega ja unustasin ennast mõtlema. Seal on peal üks talu ja puud ja lambad ja hästi palju ilusat rohelust.. Ja mul tekkis jube tahtmine olla seal, selles kohas kaardi peal, sest see on lihtsalt nii ilus ja värske ja tundub, nagu see oleks hoopis teine, ilusam maailm, mitte see koht, kus mina elan ja mis vahel nii kole näib,täis halbu inimesi, igasugu esemeid, mis nii hirmus olulised tunduvad ja müra-kära. Vahel ma tõsiselt naudin linnas elamist, kõik on lähedal jne. Aga viimastel päevadel (eriti pärast nädalavahetust maal) olen hakanud mõtlema, et tore oleks elada kusagil eemal, ilusas vaikses kohas keset loodust. Minu lapsepõlv möödus tegelikult üsna palju maal ja ka Kadriorus vanaema majas, kus oli suur aed ja ilus park ka läheduses.. Tulevad meelde minu "hobune" maal vanaema juures (mis oli tegelikult suur mahalangenud puu), laboratoorium (mingi vana hoone varemetes), tigude võidusõdud, mida me koos Daniga tegime ja palju muud toredat. Ja ma ei taha, et minu lapsed kunagi sellistest asjadest ilma jääksid ning peaksid elama kusagil korteris keset linna ja veetma oma päevad telekat vaadates ja arvutiga mängides, ma tahan, et neil oleks terve elu hea meenutada oma lapsepõlve ja seda taga igatseda, nagu seda teen mina praegu.. Ja mul on nii kahju, et see läbi saab või tegelikult ongi juba suures osas saanud, ma tahaks ikka veel nii väga olla see väike armas tüdruk, kes võis tundide kaupa lihtsalt istuda, vaadata pilvi ja unistada ning kes suutis uskuda oma väikestesse kummalistesse kinnisideedesse nii vankumatult ja ilma igasuguse kahtluseta, kelle jaoks oli maailm üks ilus helge paik, kus oli kõik võimalik, kui vaid piisavalt uskuda..

Palju Jumala õnnistusi!

Nädalavahetus

2009-04-12T23:50:00.000-07:00

Nonii. Jälle on esmaspäev ja jälle olen ma kodus, mitte koolis.. Veits paha on olla (jah, ma tean, loll on kes vabandust ei leia..). Tegelikult ma ei taha ka selle pärast minna, et meil on kehaline, kus pean jooksma neli ringi ümber Schnelli tiigi ja ma tõsiselt vihkan jooksmist. Terve esimene ja viimane veerand me ainult jookseme terve kehalise tunni ja ma ei saa sellest aru, see on kõige igavam, tüütum ja mõttetum tegevus üldse.. Me võiks mängida balli, orienteeruda (vanalinnas või metsas või kus iganes) või teha midagi muud põnevat, aga ei. Pealegi mul eile õhtul jalad valutasid ja ma kardan, et kui ma täna jooksma läheb, siis lõpeb see jälle jalavaluga ja siis ma ei saa enam kõndidagi õhtul..

Nädalavahetus oli tore. Käisin maal ja tegin vahelduseks isegi midagi asjalikku. Koristasin päris palju, lõpuks selg valutas sellest tolmuimejaga küürutamisest päris korralikult (aga selg hakkab mul üldse ekrgesti valutama.. ma olen nagu vana inimene :P). Lõpuks panin ka oma jalgrattale tuled külge, see on mul alati meelest ära läinud, ja tegin mõned tiirud.. ja siis veel mõned nii, et Sally istus pakikal, talle väga meeldis. Värvisin ka natuke mune, aga ei söönud ühtegi, sest kunagi sai neid liiga palju söödud ja enam eriti ei lähe alla (ainult värskelt keedetud soojad natuke keskelt poolvedelad munad).

Pühapäeval käisin Kaljus, mis oli väga kihvt ja "Kõik pühad koos.." meestekoori esituses oli vägaväga lahe, nagu ka Tiiu meisterlik klaverisaade laulule "Kuningas, Kristus on kuningas". :D Eriti meeldis mulle muidugi, kuidas Johanna kaks korda ämbrisse astus ja Mai kleidile "komplimendi" tegi, see oli lihtsalt niii naljakas. :) Ja Siim on ka nii äge, eriti kui ta tüdrukuod (nt Hellikat) patsist tirib.. Kalju noortega saab alati nalja.
Pärast läksin Martiniga poodidesse (jee, ma ei peagi enam üliakluke tennistega käima.. kuigi need mulle väga meeldisid :P) ja siis tema sõbranna poole mune värvima, kust läksime Martini sõpradega edasi jalutama (Harku metsa vist??).. see oli ka põhjus minu jalavalule. Õhtul mängisin arvutis kolm mängu kataani (seda ma pole ammu teinud). :)

Kes siiani välja jõudis, on väga tubli ja kannatlik lugeja! :D

Ilusat uut nädalat kõigile!!

Täna

2009-04-08T12:31:00.000-07:00

Väiksed lapsed on lihtsalt niii lahedad!! :D Eriti muidugi minu väike õde.

Kirjutasin täna klassikirjandit samal teemal, millel Dan oma lõpukirjandit kirjutas. Ta sai selle eest 96 punkti, kui ma õigesti mäletan.. Eks näis, kui palju minu õpetaja mulle annab. Kuigi see ei ole eriti võrreldav, sest meie õpetajad hindavad alati väga palju rangemalt kui need lõpukirjandi parandajad, mis on minu meelest hea, siis pingutatakse rohkem.

Olen natukene väsinud, eriti istumisest. Tahaksin midagi teha, aga ei tea mida. Tegelikult tahaks näha inimesi ja suhelda, teha midagi lõbusat teistega koos, tunda enda ümber mingit seltskonda ja liikumist. :) Elu, ühesõnaga.

Jätkuvalt õnnelik :)

2009-04-07T12:48:00.000-07:00

Nii tore on, kui keegi ütleb midagi ilusat või julgustab või tuletab meelde, et ma olen kellegi jaoks kallis ja oluline. :) Teeb kohe tuju paremaks ja tekitab sellise hea tunde, et ma ei olegi üksi ja keegi hoolib ning tunneb huvi.

Kevade tulekuga läheb kõik ilusamaks, valgemaks ja helgemaks.. Ma armastan kevadet. Terve sügise ja talve ootan igal aastal, et juba tuleks kevad ja kui lõpuks tuleb, siis ma olen õnnelik. Sel kevadel on kuidagi kõik eriti hea. Nii tore! :) Ei tea, mis veel niimoodi suvest saab (suvi peaks ju veel parem olema, kooliaasta ja eksamid ka läbi siis, ilm soe ja palju vaba aega), siis olen vist päris eufoorias :D

Praegu üritan õppida bioloogiat (pärilikkus ja viirused.. ) ning keemiat (nomenklatuur), aga üldse ei taha õnnestuda. Kuigi keemia ja bioloogia on huvitavad, siis ikkagi.. Nii palju paremat on teha. Vahel ei ole üldse motivatsiooni õppimiseks, vahel tuleb aga jällegi mingi õppimistuhin peale, siis kui on midagi huvitavat teha. Üldiselt on minu jaoks kurnav mõelda kõigile sajale asjale, mis vaja mingi aja jooksul teha ja see tekitab stressi. Hetkel on mul aga täitsa ükskõik koolist ja muudest kohustustest, praegul need ei masenda mind, sest ma olen selleks lihtsalt liiga õnnelik. :D Ja tegelikult olen avastanud, et tõesti on hea mõte oma mured ja kohustused Jumalale anda, endal on nii palju kergem. :)

Ma, muide, avastasin raamaturiiulist oma koorimapi. Panin sinna uute lugude jaoks uued kiled (mul on kõik lood eraldi kilede sees, et ikka ilusam ja mugavam oleks :P) ja korrastasin natuke mapi. Ümisesin vanu lugusid, nii palju kui mäletasin.. Tundub, et ma pean koori tagasi minema.

Päikest!!! :)

Õnnelik

2009-04-05T11:46:00.001-07:00

Jap, praegu tunnen ennast üle pika aja tõsiselt õnnelikuna ja võin "Enam-vähem" või "Normaalselt" asemel küsimusele "Kuidas läheb?" vastata "Hästi!!" või isegi "Väga hästi!" :) Lõpuks ometi on minu suhe Jumalaga korras ja kogu maailm on kohe palju ilusam ja selgem. Ma ei tea, kuidas ma olen vahepeal ilma Temata hakkama saanud. Praegu on nii hea meel, et kohati tuleb pisar silma ja see on niiii hea tunne. Laager oli muidugi üliäge ja andis väga palju mõtlemisainet mulle, eriti täna hommikune teenistus, ja tegi minus selliseid muutusi, mida ma olen juba väga pikka aega oodanud. Tegin teenistuse ajal mõned otsused, mida ma olen tahtnud juba ammu teha, aga mul ei ole olnud jõudu. Ma väga loodan, et Jumal aitab mul nendele otsustele kindlaks jääda, sest siiamaani ma pole seda suutnud. Aga ma usun, et nüüd, Jumala abiga, saan ma sellega hakkama. Või vähemalt üritan uskuda..

PS. Kalju noored on kõige lahedamad üldse!! =)