Nonii. Kooliaasta on ametlikult lõppenud. Kolmapäeval sain tunnistuse, mis on kõigi aegade kõige hullem. Viimane veerand läks ikka täiesti metsa ja rikkusin päris palju oma lõputunnistuse hindeid ära.. Ainuke hea asi oli TÜ Teaduskooli Mata kursuse tunnistus, sain B (väga hea) ja 2 ainepunkti. Sellega olen rahul. Homme on mul keemia eksam, varsti hakkan õppima ka..
Viimased päevad on möödunud mõnes mõttes mingis udus. Ausalt öeldes ma kohati isegi ei mäleta, mida ma sel nädalal teinud olen. Mingid teatud asjad, nagu eksamid ja aktus, on meeles, muu on hägune.. aga olen ka olnud päris väsinud ja uimane terve see nädal, eks see mõjutab vist. Pealegi, pea on jälle mõtteid täis.. elan kohati rohkem oma peas kui muus maailmas ja ega siis ei jõuagi kõike tähele panna, mis ümber toimub, ja meelde jätta.
Paratamatult koosneb iga suur asi paljudest väikestest pisiasjadest ja kui piisavalt palju pisiasju on mööda, ei saa ka suur asi kokkuvõttes korras olla. Olen hakanud neid pisiasju nägema ja nende üle mõtlema. Kummaline lugu nendega. Muidu ei pane neid tähelegi, arvad, et need on tähtsusetud ja loomulikud, kuid siis, kui asjad muutuvad, näed, kui olulised need pisiasjad on ja kui palju nad kokkuvõttes määravad. Kui õige pusle koos on, siis ei märkagi, kui olulised need tükid olid, aga kui mõni tükk vale on ja pusle kokku ei sobi, saad kohe aru, kui tähtis on iga väike tükike.
Juudi vanasõna: Enne, kui sa kuhugi sisse lähed, mõtle, kuidas sa sealt välja saad.
An American Crime
1 year ago

vaatan, et käisid nagu laupäeva hommikul lootuse festivalil:D
ReplyDeleteTegelikult ei käinud :D Kuigi seal oli, jah, mingi pusle teema ka.
ReplyDelete