Tuul

Täna on tuju kõikunud ühest äärmusest teise. Mingil hetkel tundsin ennast nii üksi ja masendunult, ei jaksanud lihtsalt enam olla rõõmus ja kõik need asajd, mida ma olin alla surunud ja vältida üritanud, tõusid pinnale ja matsid mu enda alla.. Sel hetkel tekkis selline lootusetu tunne, nagu ei oskaks mitte midagi teha. Õnneks ma sain sellest üle, tegelikult päris ruttu. Huvitaval kombel otsustas just siis mitu inimest hakata minuga msnis rääkima ja suhtlemine teeb imet, eriti nii toredate inimestega. :) Joonatan oskab tõsiselt hästi naerma ajada ja tuju parandada, Dan on nii toetav ja hea vanem vend, Kätlinile oli tore muljetada ja rääkida südameasjadest :D, onu Lauri ja Johanna muretsesid ka, et kuidas mul läheb.. aga eriti lahe oli see, et Janet lubas mulle päeval külla tulla, et ma igavusest lolliks ei läheks!! :) Nii et praeguseks on mul nii hea tuju, et naeratus ei tahagi kustuda :D Tore, kui on sellised inimesed, kes ei lase masendusse langeda :) ja elu ongi jälle ilus. Aitäh!!