skip to main |
skip to sidebar
Vaatasin paar päeva tagasi filmi nimega "An American Crime". Otsustasin seda vaadata ainult seetõttu, et seal mängis üks väga hea näitleja (Ellen Page) ning filmist ega selle sisust ma suurt midagi ei teadnud (ainult nii palju, kui trailer näitas). Film oli tohutult hea, aga väga häiriva sisuga, nii et nõrganärvilistele seda ei soovita, kõigile teistele aga küll!
Film põhineb ühel kohtujuhtumil ning räägib 16-aastasest tüdrukust Sylvia Likens'ist, kelle vanemad jätsid tema ja ta 15-aastase õe Jeannie 1965. aasta sügisel ühe vaese seitsme lapse ema Gertrude Banizewski juurde paariks kuuks töö tõttu hoiule. Enne kui nad aga tagasi jõudsid, leidis politsei samast majast Sylvia surnuna, ta oli alatoidetud, keha täis sinikaid ja konide ning tikkudega tekitatud põletushaavu jnejne.. Lühidalt, teda oli igal võimalikul moel piinatud, kuni ta suri. Täpsemalt võib lugeda sündmuste, inimeste ja kohtuistungi kohta (samuti, mis neist inimestest hiljem sai) näiteks siit: http://www.trutv.com/library/crime/notorious_murders/young/likens/1.html
See film ja kogu see lugu on mul viimastel päevadel pidevalt meeles mõlkunud, ükski teine ei päriselt juhtunud ega väljamõeldud lugu ei ole mind vist niimoodi raputanud. Kõige kummalisem ja kõige hirmsam selle loo juures on see, et see pole mitte lugu, kus üks psühhopaat piinas tüdrukut kuni ta suri, vaid selle naise lapsed, naabrilapsed, nende sõbrad, inimesed, kes seda maja külastasid, mitte lihtsalt ei vaikinud sellest, mida nad nägid, vaid võtsid tüdruku piinamisest osa kui igapäevasest meelelahutusest.. ja neid inimesi oli ikka päris palju.
Kui närvid lubavad, vaadake seda filmi, lugege selle loo kohta ja mõelge, kui õelad, südametud ja hoolimatud võivad olla inimesed.
Soovin kõigile palju armastust!
Pole juba päris kaua kirjutanud, niisiis oleks viimane aeg..
Kes veel ei tea, siis elan nüüdsest suurema osa ajast Tartus, sest läksin Tartu Ülikooli õppima matemaatilist statistikat (nagu ka plaanis oli). Koolis läheb normaalselt vist, ühe aine (elementaarmatemaatika, 6 EAP) sain juba arvestatud ka! :) Veel on mul sellised ained see semester nagu programmeerimine (siiani mu lemmik!), algebra ja geomeetria (praktikumid on ägedad, teooria on surm!), hulgateooria (suuremas osas teooria- hullem kui surm!), matemaatiline analüüs (talutav), sissejuhatus statistika erialasse (meenutab klassijuhatajatundi natuke).
Lisaks koolile üritan tegeleda ikka autokooliga. Sain autokooli teooria- ja platsieksami tehtud, aga sõidueksami kukkusin läbi. Nüüd pean alustama nendega algusest, sest kõik kolm tuleb teha 30 päeva jooksul ja minu 30 päeva saab kohe täis..
Lisaks eelnevatele on veel suur uudis see, et olen kihlatud! :) Seda oli küll juba mõnda aega oodata, aga esialgu tundus ikkagi kuidagi väga uskumatu, et ongi nii.. ja peab ütlema, et ma olen selle üle ikka väga õnnelik! Ilmselt peangi olema :) Pulmad on plaanis teha aga ikka suvel, nii et õnneks on korraldamisega natuke aega veel.
Tallinnas käin ka ilmselgelt väga tihti ja loomulikult 99,(9) % ikka selleks, et näha Martinit. Ja vahelduseks on hea tunne olla Tallinnas (ja Siilis või Martini juures), kuidagi palju kodusem tunne on. Eks see Tartu ja korteriga harjumine võtab veel aega.. Pealegi, siin on külm.
Praegu avastasin just ühe huvitava asjaolu. Nimelt ma alati ootan midagi, kas mingid üritust, mingit aega (vaheaeg, kevad, suvi, jõulud, ..), vms. Aga praegu ma ei oota mitte midagi, vaid lihtsalt olen ja elan. Vahelduseks päris huvitav. Peab muidugi mainima, et natuke ikkagi ootan reedet, aga ega homse päeva vastu ka suurt midagi ei ole. Mis tuletabki meelde, et ma pean oma hulgateooria ja algebra praktikumide ülesanded lahendama ära..
Kirjutan millalgi varsti ilmselt jälle! Ja muidugi võite alati ühendust võtta ;)
Olge tublid :)
Inka - 84, Geo - 87, Keemia - 92, Kirjand - 97, Mata - 98.. Jumal on täiega vägev!!!!!
Lõin oma tulemused sisse lävendikalkulaatorisse ja tulid sellised valikud (Tartus):
Usuteadus
Eesti ja soome-ugri keeleteadus
Filosoofia
Kirjandus ja kultuuriteadused
Saksa keel ja kirjandus
Semiootika ja kultuuriteooria
Füsioteraapia
Arvutitehnika
Bioloogia
Füüsika
Geenitehnoloogia
Geograafia
Geoloogia
Keemia
Keskkonnatehnoloogia
Materjaliteadus
Ökoloogia ning elustiku kaitse
Majandusteadus
Informaatika
Infotehnoloogia
Matemaatika
Matemaatiline statistika
Eripedagoogika
Haridusteadus (humanitaarained)
Haridusteadus (loodusteaduslikud ained)
Haridusteadus (reaalained)
Ilmselt jääb ikka matemaatiline statistika.. natuke naljakas on see saksa keel seal (ma ei räägi sõnakestki saksa keelt ju :D). Ilmselt peab tasakaaluks matale mingi põneva kõrvaleriala võtma.
Aga muidu, elu on ilus ja kõik on tore. Kui veel lõpukleidi ka leiaks enne lõpuaktust..
Igatsen oma armsat vanemat venda! :)
Kirjutasin viimati blogi väga-väga ammu.. Ei ole olnud viitsimist ega ka erilist tahtmist midagi jagada.
Praegu tundub, et kõik on üsnagi hästi. Hakkan ka oma "sotsiaalset tuju" vist tagasi saama, tähendab, et ma viitsin inimestega suhelda. Kahju on sellest, et vahel pärast pikemat perioodi "asotsiaalset tuju" avastan ma, et inimesi, kes minuga suhtlevad, on päris väheks jäänud. Samas, see ehk eristabki tuttavaid ja niisama toredaid inimesi headest sõpradest..
Kool loomulikult sakib, seda pole vist enam mõtet mainidagi. Lohutus on mingis mõttes see, et kaua enam jäänud ei ole. Samas see natuke hirmutab mind, sest kuigi ma tahan minna ülikooli, ei taha ma väga isekatel (ja natuke ka vähem isekatel) põhjustel Tallinnast ära minna. Asjad muutuvad ning mulle ei meeldi, kui muutuvad need asjad, mis praegu väga hästi on.
Ma tunnen, et kevad hiilib lähemale, kuigi välja vaadates seda veel öelda ei saaks. Ma tunnen, nagu ma ise ärkaksin taliuinakust ja tärkaksin elule. Talv oleks nagu pikk ja igav unenägu, kus kõik on nii ähmane ja segane, arusaamatu ja üsnagi mõttetu. Kevadega muutub kõik selgeks, eredaks ja ilusaks. Kõik hakkab muutuma ja igav argielu muutub huvitavaks.. Ja järsku on elus nii palju enamat kui kool, kodused ülesanded, Facebook ja kodus logeletud päevad. Ei jõua ära oodata!
Loodan, et te ei ole kaotanud lootust minu blogi suhtes. Olge tublid ja tundke elust rõõmu!
Hakkasin praegu mõtlema inimestest, kes on väga kinni teiste arvamuses. Ma olen pannud tähele mõne lähedase ja mõne vähem lähedase inimese juures, kui väga nad kardavad vahel, et kellelegi jääb neist halb mulje, et keegi peab neid imelikuks, nõrgaks, igavaks jne. See muidugi ei tähenda, et ma ise üldse teiste arvamusest ei sõltuks (enamikku meist huvitab teiste arvamus), aga seda teatud kohtade pealt ja mingi piirini ning see ei mõjuta mu elu kuigi suurel määral. Igal juhul, ma avastasin, et mul on nendest inimestest lihtsalt niii kahju, sest tegelikult nad ei saa elu nautida ja nad ei saa kunagi teada, mida elul neile pakkuda on, sest nad hoiavad mingit osa endast tagasi kogu aeg.. Ja seda ainult selle pärast, et teised võivad sellele viltu vaadata. Kammoon, kas sa tõesti soovid hoida kõiki oma tundeid ja mõtteid, oma kurbust ja rõõme enda sees ja eelistad välja näha täiesti tuima ja tundetu inimesena, selleks, et keegi ei hakkaks arvama, et sa oled nõrk või hädine või mõttetu või et sa ei ole lihtsalt piisavalt mees (poiste puhul).. või kui sa tõesti soovid jätta tegemata midagi või suhtlemata mõne meeldiva inimesega selle pärast, et mida mõni inimene selle peale ütleb.. Siis mul on siiralt kahju, sest tõsiselt, see ei ole seda väärt. Ma ei suudaks ennast tunda vaba inimesena, kui ma nii palju sõltuks teiste arvamusest.. Ja kusjuures, tavaliselt ei ole asi üldsuse arvamuses, vaid mõne kindla inimese arvamuses, kellelt on juba ette oodata halvakspanu. Näiteks kui sa tead, et su sõber naeraks ja vaataks sind imelikult, kui sa hakkaksid talle kurtma oma muresid ja asju, mis on südamel ning tema on harjunud sinuga koos ainult lolli nalja viskama ja õlut jooma. Või sa tead, et su sõbrannad oleksid väga hämmingus ja arvaksid, et sa oled ka "üheks neist imelikest" muutunud, kui sa neile üks hetk teataks, et sa lähed kirikusse.. Ma saan sellest kõigest tegelikult väga hästi aru ja ma tean, et on väga raske lihtsalt silmad-kõrvad kinni katta selle koha pealt ja edasi minna.. aga see on seda väärt, täiega on!
Kõige kurvem on muidugi see, kui mõni inimene ise ei saa aru, kui kammitsetud ta on ja kui väga see teda mõjutab..
Muidu, kui nüüd minu argipäevase elu juurde tulla, siis mul läheb hästi. Koolis on päris head hinded :) aga muidugi ma hilinen palju... Tunnen perest puudust, lähen võib-olla järgmine nädalvahetus Soome külla neile. Siiski on mul ümber palju väga kalleid inimesi ja sõpru! Ja üldse, kõik on hästi, vist.. =)
Palju õnnistusi!
PS. Ma tahaks tervitada Õde, Janetit, Johannat, Iirist ja Maid (sest te olete ägedad :D)!
Ausalt öeldes olen hetkel kuidagi masendunud. Ma olen väsinud.. Ma tahaksin istuda paar päeva lihtsalt kodus, veeta aega iseendaga, puhata ja lebotada ja teha asju, mis mulle meeldivad. Ringitõmblemine on tõsiselt väsitav, kui ei saa vahepeal "akusid laadida". . Ma tunnen, kuidas stress kasvab ja lausa füüsiliselt, sest mul on mõni selline haigus, mis lööb just alati stressiga välja (see on kõige suurem immuunsus-süsteemi nõrgestaja siiski ju). Kõige lõbusam on see, et ma olen kõik kohad läbi otsinud, et leida rohtu, aga seda ei ole.. niisiis pean ma minema arsti juurde retsepti küsima ja seda saan ma alles mitme päeva pärast teha, aga ma lihtsalt ei jaksa seda kannatada. Mida rohkem hädasid, seda rohkem olen ma masenduses, ja mida rohkem masendunud ma olen, seda hullemaks need hädad lähevad - täielik nõiaring.
Täna lähen ma Soome jälle, ilmselt tulen tagasi teisipäeva õhtul. Eriti vaimustuses ma sellest ei ole, tahaksin pigem üksi kodus olla praegu, kuigi perega aega veeta on ka tore. Peangi hakkama kotti pakkima nüüd.
Loodan, et järgmine postitus on positiivsem..
Õnnistusi kõigile!
